Kuivatisse on edaspidi vaja vaid ühte inimest
Põllumajandustehnika on arenenud nii kaugele, et teraviljakuivati suudab lisaseadmete ja spetsiaalsete arvutiprogrammidega töö ise ära teha. Põhimõtteliselt on vaja vaid kedagi, kes hommikul kuivati käivitaks ja veidi juures oleks, kui saabub uus sort.
Ja kuna pole saladus, et noori põllumajandusse massiliselt peale ei kasva, on selline innovatsioon viljakuivatussektoris väga oodatud.
Olemasolevale kuivatile on vaja juurde vaid kõrgtehnoloogilisi andureid ja spetsiaalset arvutiprogrammi, mille saab juba paigaldatud tööstustarkvaraga kokku viia. Uut kuivatit planeerides on veelgi lihtsam – see on kohe võimalik täisautomaatsena välja ehitada. Hilisem andmehaldus on üle interneti mugav nii kuivati omanikule kui ka järeltoele.
Uus tehnoloogia maandab kõikuvat viljaniiskust
Lisaks kokkuhoiule tööjõukuludelt on ka kuivatusprotsess ise kulutõhusam. Kui hommikul või õhtul varutud vili on erineva niiskusega või tuleb ühelt põllult korraga rohkem või vähem valminud vilja, saab kuivati selle ühtlustamisega ise hakkama.
Enam ei pea keegi iga veerand tunni tagant topsiga analüsaatori juurde niiskustulemust mõõtma jooksma. Rahaline võit on paari aasta pärast käegakatsutav kasum.
„Põllumehel on vaja teada, mis niiskusega vili välja tuleb. Kui kuivatad üle, raiskad jaburalt palju raha. Aga kui jätad märjaks, saadetakse koorem sadamast tagasi ja maksad transpordikulu kinni,“ selgitab viljakuivatuse asjatundja ja Agroekspert OÜ kliendihaldur Tanel Raigla.
Tema sõnul on nende ettevõtte terviklik süsteem Eestis ainulaadne ning alates sellest aastast on neil Kanadas toodetud niiskusautomaatikale ka Baltimaade esindusõigus.
Ilus jutt ei pane põllumeest kohe siiski raha kulutama
Kui asju on tehtud kogu aeg ühtviisi, on mõtteviisi raske murda. Noorem ja vanem põlvkond põllumajanduses kipuvad olema erineva lähenemisega – noored võtavad innovatsiooni julgemalt.
„Meie jaoks on distantsilt hallatavad automatiseeritud lahendused juba üle kümne aasta igapäev, kuid kõrvaltvaatajatele tundub see, mida niiskusautomaatika praegu Eestis juba suudab, ulme,“ märgib Raigla.
Tema sõnul põllumeeste IT-hirm ja ebakindlus investeeringu ees on põhjendamatud. „Uus niiskusautomaatika koos meie SCADA juhtimisautomaatikaga lihtsalt toimib.“
Edukas katsehooaeg kinnitab, et niiskusautomaatika toimib
Esimene katsetaja põrsast kotis ostma ei pidanud – tal polnud parasjagu inimest kuivatisse tööle võtta. Põhjus investeerida oli nii ajapuudus kui ka inimlik laiskus.
„Klient sai, mida tahtis – läbivoolu ja automaatse niiskuskontrolli. Tegemist on väga suure kuivatikompleksiga, mida omanik saab nüüd ise kodust juhtida,“ kommenteerib Agroekspert OÜ esindaja.
Ka Lähtru Masinaühistu juhataja Kulno Rehkalt kinnitab: „Vilja niiskus võib kõikuda 3–4% ja inimene ise ei jõua seda kogu aeg jälgida. Automaat jälgib kõike ise ja masin teeb töö su eest ära.“
Süsteem lülitub riskide korral välja ning tehnilised riskid on viidud miinimumini.
Tehnoloogiaga saab kaasa ka väga asjatundliku toe
Rehkalt rõhutab, et oluline pole ainult tehnoloogia, vaid ka teenindav pool. „Programm või andurid üksi ostes ei anna midagi. Vajalik on ka hooldus ja toe olemasolu. Agroekspert ei saada klienti pikalt ka pärast arve tasumist – see on kõige tähtsam.“
Räägime rahast
Mõni põllumees on pidanud tööjõupuuduse tõttu maksma kuni 6000 eurot kuus kuivatitöölisele. Agroeksperdi sõnul säästab uus automaatika selle summa juba kuuendaks kuuks kuivati omaniku taskusse.
Raigla rõhutab, et Eesti põllumajanduse probleem on teadmatus tegelikest kuludest. „Teenuse hind versus ise kuivatada on viiekordselt meie kasuks. Küsimus on tasuvuses.“
Paljud 15 aastat tagasi rajatud kuivatid töötavad tänapäeva tehnoloogiaga võrreldes ligi viis korda kallimalt.